There’s a little bit of devil in her angel eyes.

 

 

It’s nice to be back!

Siinsetel lehtedel on olnud üsna vaikne ning puhunud läbi vaid tuul. Sellel on olnud mitu põhjust. Esmalt on läbi saanud suvi ja uue hooga alanud sügis on toonud argiellu üsna palju kohustusi/toimetusi, mis on piiranud mu vaba aega. Lisaks olen inimene, kes ei suuda teha liinitööd ning tahab teha tööd hingega. Kuid olen olnud päris pikalt nö loomekriisis, kus on väga raske hingestatult midagi luua. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks ei ole suutnud avada uut akent postituse tegemiseks.

I know, it sucks! Öeldakse, et antud alal peab olema järjepidev. Nõustun täielikult, sest aina enam soosivad erinevad platvormid neid rohkem, kes pidevalt pildis. Kuid minul tekib alati sel hetkel väike blokk, sest parem toota head sisu harvem, kui kesist sisu iga päevaselt. Või kuidas? Jätan selle kõigil enda otsustada. Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi.

 

Kuid aitab muust jutust ja liigume ajas veidi tagasi, kui õues oli veel mõnusalt soe ja kus kell 9 õhtul ei olnud veel terve õu pimedusse mattunud.

Mul oli väga hea meel, kui Carmen oli nõus kaamera ette tulema. Carmen on inimene, keda on raske mitte märgata- nii tänaval kui ka sotsiaalmeedias. Tal on omane joon ja stiil, mida ta oskab väga hästi välja kanda. Olin pikalt juba mõelnud, kui head materjali saaks, kui läheks Carmeniga pildistama.

Nii saigi läbi räägitud ja ühel õhtul paar tundi Sadama ääres erinevates kohtades pilte tehtud. Tulemusega jäin rohkemgi kui rahule. Kõik tuli välja täpselt nii nagu olin ette kujutanud.

Please enjoy, teie ees on suurem valik sellest seeriast:

PS! Minge visake kindlasti Carmeni Instagramile pilk peale – Fataalne