Iga inimene on kaamera ees kaunis, kui näitab oma tõelisi emotsioone. 

 

Mul on rõõm, et mida aeg edasi seda enam olen saanud kirju soovist kaamera ette tulla. Nende hulka kuuluvad ka inimesed, kes iga päevaselt kaamera ees ei ole ja veidi ebamugavust võivad tunda. See esitab väljakutse nii minule kui ka hetkel modellile.

Selles veendusin mõned nädalad tagasi toimunud fotosessioonil, mille tegin Triinuga, kes tihti kaamera ette ei satu. Pildistada on kindlasti ühest küljes lihtsam modelliga, kes teab, millised on tema paremad küljed ja teab kuidas kaamera ees olla. Kuid Triinuga pildistades tundsin, et tänu keerukamale olukorrale tekkis minu ja modelli (tol hetkel Triinu) vahel kiiremini klapp ning side. Koos proovides ja nalja visates muutus pildistamine poole kergemaks. Nii muutus Triin julgemaks ja vabamaks ning ühel hetkel ei pidanudki enam kuidagi juhendama- kõik tuli loomulikult ja iga klõpsuga läksid pildid aina vingemaks. Triin oli pildistamise lõpuks kui kogenud modell. 🙂

Seega ei tasu kunagi karta kirjutada, et sooviksid pilte, kui ei ole väga kaamera ees olnud. Koos vaikselt katsetades ja suheldes võib sellest kujuneda väga tore pildistamine, kus ühel hetkel tunned end nii hästi, et unustad ära, kui pinges esimeste piltide ajal olid. 

Aitäh Triinule ning vinge tulemus on teie ees: