Continues…

 

Päeva teisel poolel plaanisime minna kindlusesse, kus saaksime ka oma silmaga näha võimast vaadet, mida paljud külastajad olid internetis kiitnud. Samuti valisime päeva teise poole, et näha päikeseloojangut.

Kui eelnevas postituses mainisin et, kui lihtne oli kõike Alicantes üles leida, siis Santa Barbara kindluse sissekäik oli erand. Seiklesime mööda parki ning kindluse ääres olevaid punkte, et leida lõpuks koht, kus pääseksime kindlusesse. Kahjuks olid kõik viidad kohalikus keeles, seega oletasime, kuhu peaksime liikuma.

Mäest üles ronimine oli korralik ettevõtmine ning nõudis ka aega. Seega kõik, kes plaanivad ise kunagi seal tipus ära käia, siis minu soovitus: korralikud jalanõud ja suur pudel vett kaasa ning varuge aega.

Kui olime juba kindlusele nii lähedal ning viimased järsud tõusud oli vaja ületada, tundsin, kui hullult mu süda sees tagus. Sellise palavusega ning laos päiksega on see kehale korralik koormus. Aga ühte asja ütlen ma kindlalt- see oli iga pingutust väärt!

See vaade oli võimas! Sul on täielik ülevaade Alicantest ning näed igasse suunda nii kaugele kui silm seletab. Kui päike hakkas loojuma seda kaunimaks vaade läks.

Mul on kahjuks mingi needus peal, kus alati reisi kõige kaunimatel hetkedel suudab mu tervis alt vedada. See juhtus ka kindluses, kus mul oli üsna kehva olla ning loojangu lõpuni kindluse tipus ei olnud, vaid hakkasime vaikselt päikese loojudes alla poole liikuma. Kuid siiski nägime päikeseloojangu ära ning olen tänulik, et seal käisime.

Soovitan igaljuhul väga soojalt seda külastada, sest sellist vaadet iga päev ei näe! 🙂